30.11.16

Sünni registreerimine

Info sünni registreerimise kohta on kokkuvõtlikult esitatud sünni registreerimise voldikus.
 
Lapse sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses s.h Loksa Linnavalitsuses, kui
1) laps sünnib Eestis,
2) lapse vanema elukoht on Eestis või
3) lapse vanemal on Eesti kodakondsus ja
lapse sünd ei ole registreeritud välisriigis (perekonnaseisutoimingute seadu§ 21).
 
Sündi on võimalik registreerida sõltumata elukohast kõikides kohalikes omavalitsustes, sealhulgas Loksa Linnavalitsuses. Loksa Linnavalitsuses registreerib volikogu sekretär - rahvastikuspetsialist Viive Pajusaar lapse sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates (perekonnaseisutoimingute seadus § 22 lg 3). Sünni registreerimisel tehakse sünnikanne ning avaldaja soovil väljastatakse sünnitõend (eestikeelne).
 
Lapse sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on tasuta (riigilõivuseadus § 47 lg 1 p 1). Korduv sünnitõend väljastatakse avaldaja soovil eesti, inglise, saksa või prantsuse keeles (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 16). Korduva sünnitõendi väljastab maavalitsus, see maksab 10 eurot, elektrooniline 5 eurot (riigilõivuseadus § 340 lg 1 ja 11).
 
Lapse vanemad
Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud.
Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
            1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
            2) kes on isaduse omaks võtnud;
            3) kelle isaduse on tuvastanud kohus (perekonnaseadus § 83 ja § 84).
 
Kui lapse vanemad on abielus, on soovituslik tulla lapse sündi registreerima mõlemal vanemal, kuna lapse sündi saab seaduse kohaselt registreerida küll ka vaid üks abikaasa (isadust ei ole vaja omaks võtta, kuna seadus loeb automaatselt lapse isaks sünnitanud naise abikaasa), kuid lapsele nimepanekuks on vaja mõlema lapsevanema nõusolekut. Kui lapse vanemad on abielus ja sünni registreerimise avalduse esitab üks vanematest, tuleb sünni registreerimise avaldusele lisada teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele antava nime kohta (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 24). Nt „Mina, Jüri Maasikas (isikukood: 87654321090) olen nõus, et minu lapsele isikukoodiga 12345678890 antakse isikunimeks Moona Maasikas (kuupäev, allkiri)".
 
Lapse vanemad, kes ei ole omavahel abielus peavad jätkuvalt tulema sündi registreerima kahekesi, kuna lapse sünni registreerimisel toimub lisaks nimepanekule ka isaduse omaksvõtt (lapse eostanud mehe poolt) ja nõusoleku andmine isaduse omaksvõtuks (lapse sünnitanud naise poolt).
 
Piiratud teovõimega vanema (alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik) lapse sünni registreerimise avalduse esitab lapse seaduslik esindaja. Kui alaealise vanema teovõimet on lapse sünni registreerimiseks kohtu poolt laiendatud, võib avalduse esitada alaealine vanem isiklikult. Piiratud teovõimega vanema isaduse omasvõtu avaldusele või isaduse omaksvõtu nõusolekule lisatakse vanema seadusliku esindaja nõusolek s.t sünni registreerimisel osaleb ka alaealise vanema ema/isa (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 20).
 
Esitatavad dokumendid
Lapse sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ehk avaldaja (reeglina lapse ema ja isa koos) isiklikult ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates linnavalitsusele:
1) kirjaliku sünni registreerimise avalduse (täidetakse kohapeal ametniku poolt avaldaja poolt esitatud dokumentide, rahvastikuregistri andmete ja avaldaja ütluste alusel; avaldaja kontrollib eeltäidetud avalduses toodud andmete õigsust ja allkirjastab avalduse) (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 19 lg 1);
2) meditsiinilise sünnitõendi (tervishoiuteenuse osutaja tõendi) v.a tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile edastanud;
3) avaldajate isikuttõendavad dokumendid (ID-kaart, pass, juhiload);
4) abielutunnistuse (juhul kui vanemad on abielus, kuid rahvastikuregistris sellekohased andmed puuduvad).
 
Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni (perekonnaseisutoimingute seadus § 23 lg 1).
 
Kui lapse seaduslik esindaja ei saa mõjuval põhjusel lapse sünni registreerimise avaldust linnavalitsuses isiklikult esitada, võib esitada avalduse, millel seadusliku esindaja allkiri on notariaalselt kinnitatud (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 19 lg 4).
 
Isaduse omaksvõtt
Kui ema ei ole lapse sünni ajal abielus, loetakse lapse isaks mees, kes on isaduse omaks võtnud. Isaduse omaksvõtt toimub lapse sünni registreerimise avalduse esitamisel isiklikult linnavalitsusse kohale tulles või esitades notariaalselt kinnitatud isaduse omaksvõtu avalduse. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, mille avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik. Kui on alust arvata, et isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal (perekonnaseisutoimingute seadus § 26).
 
Hooldusõigus
Lapse sünni registreerimisel määratakse kindlaks hooldusõiguse kuuluvus. Vanema hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Teisisõnu on tegemist vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Hooldusõiguse põhimõtted näevad ette vastutustundliku ning vägivallavaba kasvatuse, mille käigus tuleb arvesse võtta lapse arengutaset. Võimalust mööda tuleb lapsele anda õigus tema kasvatamise küsimustes kaasa rääkida. Põhirõhk on lapse kasvatamise ja hooldamisega seotud küsimuste puhul lapse heaolul ja tema huvidel. Vanema hooldusõigus hõlmab:
 
isikuhooldust - õigus ja kohustus hoolitseda lapse isiku eest, last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta ja suhtluskeskkonda määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda;
 
varahooldust – õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.
 
Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad lapse sünni registreerimisel ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigust vaid ühele vanematest (perekonnaseadus 10. peatükk). Vanema hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd kuivõrd ta tegelikult lapse kasvatamises osaleb.
 
Lähemalt saab hooldusõigusest lugeda:
 
Kodakondsus
Lapse kodakondsuseks kantakse sünni registeerimisel rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus (perekonnaseisutoimingute seadus § 24 lg 4).
 
„Papist isa"
Lapse sünni registreerimisel ei ole enam võimalik isa kande tegemine ema ütluse alusel s.t enam ei kanta lapse isana registrisse fiktiivset nime, mis koosneb ema perekonnanimest ja eesnimest ema ütluse kohaselt nn „papist isa".
 
Kui laps sünnib surnult...
Surnult sündinud lapse sündi ega surma ei registreerita. Surma tõendab antud juhul arstlik surmateatis (perekonnaseisutoimingute seadus § 22 lg 2, § 36 lg 3).
 
Kui laps sureb enne sünni registreerimist...
Kui laps sünnib elusalt, kuid sureb enne sünni registreerimist tehakse nii sünni- kui surmakanne ja väljastatakse avaldajale tema soovil nii sünni- kui surmatõend (regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 § 26).
 
Kui abikaasa ei ole lapse isa...
Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja:
1) abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse (
põlvnemise välistamise avaldusevõi
2) teine mees on isaduse omaks võtnud (perekonnaseadus § 85).
Ühise avalduse võib esitada isiklikult linnavalitsusse kohale tulles või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, mille avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik (perekonnaseisutoimingute seadus § 25 lg 3). Põlvnemise välistamise avaldust on võimalik esitada juba naise raseduse ajal.
 
Kui abielu on lõppenud...
Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist (lahutus, abikaasa surm), on seaduse kohaselt lapse isaks lapse emaga abielus olnud mees (perekonnaseadus § 86 lg 1).
 
Isaduse omaksvõtust peale sünni registreerimist
Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei võtnud lapse sünni registreerimisel isadust omaks, registreeritakse lapse sünd, kuid kannet isa kohta ei tehta. Peale sünni registreerimist on lapse eostanud mehel isadust võimalik omaks võtta esitades koos lapse emaga maavalitsusele isaduse omaksvõtu avalduse (isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist), milles mees võtab isaduse omaks ning lapse ema annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks. Nimeseaduse § 81 lg 1 kohaselt võib juhul kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, anda lapsele isa perekonnanime.
 
Samuti on olemas võimalus nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu.
  
Ühekordne sünnitoetus
Riiklik sünnitoetus: 320 eurot.
Loksa linna sünnitoetus: Loksa linn maksab sünnitoetust rahvastikuregistri järgi Loksa linna elanikule 1. ja 2. lapse puhul 200 eurot ja alates 3. lapsest 300 eurot. Sünnitoetusest lähemalt siin.
Informatsiooni riikliku ja Loksa linna sünnitoetuse kättesaamiseks vajalike toimingute kohta annab linnavalitsuse lastekaitse- ja sotsiaalnõunik Tiina Murdvee.
 
Loksa linna sünnitoetuse taotluse vorm (pdf) (word)
 
Lapse isikunimi
Lapse isikunime (ees- ja perekonnanime) kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele (nimeseadus § 5 lg 1 ja 2). See tähendab, et kui vanemad soovivad lapsele nimeks panna võõrkeelset eesnime (nt James), siis peab kasutama selle originaalkirjapilti (ei saa panna nimeks Tzeims).
 
Lapse perekonnanimi
Lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.
 
Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemate abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi (nimeseadus § 8 lg 1 ja 2).
 
Kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega, võib lapsele erandina anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi (nimeseadus § 8 lg 21).
 
Lapse eesnimi
Lapsele antakse eesnimi:
1) vanemate kokkuleppel;
2) tema ainsa vanema/eestkostja ettepanekul;
3) lapse hooldusõigust omava vanema ettepanekul, kui lapse hooldusõigus kuulub vaid ühele vanematest (nimeseadus § 8 lg 3).
 
Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega (nimeseadus § 7 lg 1-2).
 
Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
1) tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
2) isiku soole mittevastavat nime;
3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi) (nimeseadus § 7 lg 3).