Kõrge patogeensusega lindude grippi on tuvastatud peamiselt põhjarannikult surnuna leitud veelindude seas. Siiski ohustab haigus tervet Eestit, sest peagi on hoogustumas lindude ränne ning nakkuse levik võib veelgi suureneda.

Kaitse oma kodulinde

Kodulindude lindude grippi nakatumise vältimisse saab panustada iga linnupidaja. Lindude gripi leviku tõkestamiseks kehtestas Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) alates 1. märtsist üle-eestilise kodulindude väljas pidamise piirangud. See piirang kehtib kõigile kodulindude pidajatele. Lisaks lindude seespidamisele on väga oluline registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Nõnda saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajatele toeks. Registris olek on oluline, muuhulgas ka selleks, et kui linnud tuleb tõepoolest hukata, on võimalik taotleda riigilt nende hüvitamist.

Majanduskahju võib olla laastav

Väga nakkava lindude grippi viiruse tüve H5N8 puhul, mis Eestis levib on tegemist eriti ohtliku loomataudiga. Eriti ohtlikeks loetakse loomataudid, mis on kiiresti levivad ja inimese poolt raskesti kontrollitavad. Lindude gripi puhul on tegemist on väga nakkava, ägedalt kulgeva ja suurt suremust põhjustava viirushaigusega, millel puudub ravi. Kui eriti ohtlik lindude gripp diagnoositakse kodulindudel, siis haiguse edasise leviku ärahoidmiseks kodulinnud hukatakse ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis on haigusega saastunud töödeldakse või hävitatakse. Samuti kuuluvad hävitamisele nakatunud lindudelt pärit loomsed saadused – linnuliha ja munad. Kogu linnupidamishoone tuleb desinfitseerida.

Euroopa riikides on alates 2020. a oktoobrist kõrge patogeensusega lindude gripi leviku vältimiseks hukatud üle 10 miljoni kodulinnu. Seega põhjustab väga nakkav lindude gripp suurt majanduslikku kahju. Ametile teadaolevalt on täna Eestis üle 2500 linnupidaja, neist üle tuhande linnuga linnupidamishooneid on üle saja. Lisaks leidub palju linnupidajaid, kes võtsid endale kanad eriolukorra ajal, kuid pole end arvele võtnud. Seega võib linnupidajate tegelik arv olla kordi suurem.

Linnugripi peamised sümptomid:

- harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

- isutus, uimasus kõhulahtisus;

- linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

- munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

- hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

- ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

- enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

- juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

- Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

- Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Rohkem infot saab vaadata Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt https://pta.agri.ee/, sinna on kokku kogutud ka vastused korduma kippuvatele küsimustele. Lisaks uuendame iganädalaselt lindude gripi leviku kaarti ja muud olulist infot. Operatiivselt leiab infot ka ameti Facebook kontol.